Isetervenemise vundamendiks on tasakaalus autonoomne närvisüsteem, ilma milleta ei saa ka ideaalne toit aidata! 
Närvisüsteem, mis juhib kogu keha, koosneb:
- Somaatiline närvisüsteem – liikumine, mõtlemine, rääkimine ja muud teadlikud tegevused
- Autonoomne närvisüsteem – näiteks südametöö, seedimine, parandustööd, veresuhkru reguleerimine
Autonoomne närvisüsteem jaguneb omakorda:
- Sümpaatiline – „võitle või põgene“
- Parasümpaatiline – „puhka, seedi ja tervene“
Nii sümpaatiline kui ka parasümpaatiline närvisüsteem on igal hetkel aktiivne, kuid sõltuvalt olukorrast on üks domineeriv. Üks kiirendab, teine pidurdab, justkui kahepoolne kiik.
Sümpaatiline närvisüsteem
Kui domineerib sümpaatiline närvisüsteem, on eesmärgiks olukorrast eemaldumine ja enda kaitsmine. Pupillid laienevad, süljevool ja seedetegevus peatub, stressitase koos stressihormoonidega tõuseb, süda hakkab kiiremini taguma, higi voolab, veresuhkur tõuseb ja varustab lihaseid energiaga, et keha suudaks ellu jääda. See pole aeg, et lõõgastuda või emakaruga läbirääkimisi pidada.
Parasümpaatiline närvisüsteem
Kui domineerib parasümpaatiline närvisüsteem, on inimene turvalises kohas, kus on võimalik lõõgastuda, terveneda ja toitu seedida. Stressihormoonid taanduvad, hingamine muutub aeglasemaks, loov mõtlemine ja unistamine saab võimaluse.
Kõik need protsessid nõuavad väga palju energiat! Meil ei ole ressursse, et käivitada täismahus ja samal ajal mõlema seisundi alla kuuluvaid protsesse. Näiteks on täiskõhuga raskem ujuda. Kui intensiivset trenni teeme, on samal ajal raske ka seedida. Kui koormame ennast tüüpilise rasva- ja valgurohke toiduga, kulub energia seedimiseks ning tervenemisprotsessid aeglustuvad. Aga isegi kui sööme taimset toortoitu, mis võimaldab kehal energiat säästa, ei pruugi see hästi seeduda, kui oleme samal ajal stressiseisundis. Niiviisi püüab keha igal hetkel tasakaalu leida, sõltuvalt hetkevajadustest.
Mõlemad süsteemid on hädavajalikud, aga nagu me kõik teame, ei pea tänapäeval enam metsas ellujäämise nimel võitlema. Siiski elame aina stressirohkemas ühiskonnas. Kui kiirustame tööle, kakleme lähedastega, tarbime liigselt meediat, magame vähe või oleme liigselt stimuleeritud ja elevil, elame kroonilises stressiseisundis.
See on lisaks toitainetevaesele toitumisele üks peamistest põhjustest, miks on maailmas nii palju seedimisprobleeme, unetust, kaalutõusu ja kroonilisi haiguseid.
Stresshormoonid
Mida toob kaasa pidev adrenaliini tootmine?
- Kõrgenenud veresuhkru tase – mis on väga hea, kui lihaseid on vaja kasutada – kuid pikaajaliselt tekib:
- Glükeerimine ehk glycation (suhkrumolekulid kinnituvad valkude külge, mis võib soodustada vananemist, kortsude teket, liigeste/lihaste kangust, luude hõrenemist, LDL-kolesterooli ja vererõhu tõusu).
- Liigne insuliin – isegi kui sööd hästi ja veresuhkur püsib tavaliselt normi piires, tõstab stress nii veresuhkru kui ka insuliinitaset; kui sul on insuliiniresistentsus, mõjutab see sind veelgi rohkem – mis võib viia kaalutõusuni. See on üks viisidest, kuidas stress ja ülekaal on seotud.
Mida teeb kortisool?
- Tõstab samuti veresuhkru taset, mis annab kõhunäärmele korralduse toota insuliini, mis aitab liigse ehk kasutamata suhkru rasvaks muuta ning seda talletada.
- Surub akuutse põletiku/valu alla ehk takistab tervenemisprotsessi – kui pead ohu eest jooksma, siis valutav põlv ei aita kaasa; teatud olukordades on lühiajaliselt vajalik, kuid vigastustest taastumine aeglustub – pole hea pikas perspektiivis!
- Kui inimene võtab steroidravimit nagu prednisoon, mis toob kehasse tehisliku kortisooli, on tervenemisprotsess häiritud ja võib kujuneda ka diabeet.
Näited stressiga seotud terviseprobleemidest:
Insomnia – kui oled sümpaatilise närvisüsteemi mõju all, on raske lõõgastuda ja mõtted välja lülitada, sest keha saab signaali: ole valvas, kaitse ennast ja oma pere! Seepärast on nii oluline luua õhtune rutiin, mis aitab aeglustuda ning rahuneda.
Seedimisprobleemid – inimesed kipuvad niigi raskesti seeditavaid toite sööma, aga kui oled stressiseisundis, on seedesüsteem veel rohkem häiritud. Seetõttu ei ole seedimine lõplik ning tekivad gaasid ja muud seedehäired. Samuti ei suuda keha toitaineid omastada.Kõik, millest püüad terveneda, lisaks igapäevastele remonditöödele, jääb kauemaks püsima, kui koged kroonilist stressi!
Mida teha, et lõõgastuda ja lülitada sisse parasümpaatiline närvisüsteem?
Tänapäeval ei ole võimalik igas olukorras võidelda, põgeneda ega oma frustratsioone välja elada, seepärast jääme tihti sümpaatilisse režiimi. Mida siis teha? Sa ei saa kontrollida kõike, mis sinuga juhtub, aga sa saad juhtida, kuidas sa olukorrale vastad.
- Meditatsioon, sügav hingamine, palve, tänulikkus, igapäevategevuste prioritiseerimine, magamine, massaaž, nõelravi, emotsioonide vabastamine, psühhoteraapia jms.
- Magamine – kui keha vajab und, aga sa ei saa seda hetkel lubada (sõidad näiteks autoga või pead tööl midagi ette kandma), läheb keha ärkveloleku säilitamiseks automaatselt stressiseisundisse. Kui magad ennast välja, võid sa olla tõeliselt ärkvel ja rahuseisundis, sest nüüd ei pea energia saamiseks sõltuma stimulatsioonist.
- Väldi kohvi, šokolaadi ja muude stimulantide tarbimist, eriti õhtul enne magamaminekut.
- Võimlemine / füüsiline treening – aitab üleliigse glükoosi ja stressihormoonid ära kasutada, et naaseda rahuseisundisse
- Aeglane söömine – viib meditatiivsesse seisundisse, mis aitab toidul ka paremini seedida
- Loe ka postitust meie Facebooki grupis, kust leiab ja kuhu võib lisada veel ideid: https://www.facebook.com/…/permalink/631875998211215
